Võta pea maha….. rebuperitoniit

Millaski kevadel läksid mul 5 kana suvitama, rendile. Ilus koht, pidamistingimused väga head, väga vahva pererahvas. Mind hoiti kursis kanade käekäiguga ja kõik oli tore.

Nädal tagasi helistas mulle murelik kanapidaja, et üks kana on imelik, juba mitu päeva. Kõht on paistes, isu on kehv ja ainult kössitab.

Esimene asjana tuli kohe pähe, et tal on muna kinni jäänud ning tekkinud on põletik. Vahel juhtub seda. Lendasin kohale ning tõin kana koju.

Kõht oli väga punane ja paistes, kana seisis sirgelt, tagumik maas, tiivad lössis, isutu ning juua ka ei tahtnud.

Kui nii juhtub, siis tuleb see kinnijäänud muna kätte saada. Sel puhul süstitakse tagumikust sisse õli, et muuta käigud nö libedaks. Tehakse ka sooja vanni, mina lisasin sooja vette ka natuke magneesiumit, et kana lõdvestuks (pistad kana tagumikuni sooja vette). Kana sõi ainult näpu vahelt ning väga vähe. Kui mingit muna sealt välja ei tulnud, siis tõmbasin kummikindad kätte ja panin näpu tagumikku ning üritasin seda muna kätte saada.

Üritasin mis ma üritasin, kuid muna ma sealt ei leidnud. Kirusin ennast natuke ning hakkasin haigust edasi otsima. Ega ma palju otsinud, sest kui muna ei ole kinni, siis on tavaliselt põletik munajuhas ehk rebuperitoniit. Sümptomid on suht samad. Kui see googlesse otsingusse panna, siis viskab ainult lahatud kanad ette, kiiruga ei leidnud ma ühtegi elusat lahendit. Hirmutav!

Ravi on ainult antibiots või opp!

Helistasin ühele loomaarstile – ei vastanud. Helistasin teisele – soovitas pea maha lüüa, kana on ju odav…… Helistasin kolmandale – pole veel avatud. Helistasin neljandale arstile, kaugesse Tallinnasse, kes tegeleb ka kanadega ning pakub välja ka muidu lahendusi, kui see peatu olek – hetkel hõivatud. Helistasin uuesti esimesele – vastas, tema kirjutaks antibiotsi, kuid ta on hetkel reisil, vaatame mitme päeva pärast. Mina kartsin aga, et see mõni päev mõjub minu kanale surmavalt, sest kui ta on juba mitu päeva kannatanud, siis need ülejäänud päevad mõjuvad talle surmavalt.

Helistasin uuesti kolmandale – tema kirjutaks, kuid tal pole mitte mingisuguseid kokkupuuteid kanadega ja tema ei oska midagi kirjutada, kui see esimene arst ütleks ravimi ja koguse, siis ta võib kirjutada küll. Helistasin uuesti esimesele – ta ütles küll ravimi nime, kuid lõi natuke kartma, sest ta ju ei ole kana näinud ning ega ta väga kanaelu tunne ka, ikkagi võõras lind. Ma ei andnud alla, sest ma ju tõesti olin 99,99% kindel, et minu kanal on rebuperitoniit. Kui olime käinud miljon korda sümptomid uuesti läbi, siis ta nõustus minuga ning ma sain lõpuks kolmandale arstile anda ravimi nime, kolmandalt sain vastuseks, et olemas ning võin järele tulla.

Lendasin ravimile järele ning 1,5 tunni pärast olin andnud kanale esimese doosi. Teise doosi andsin järgmisel hommikul ning õhtuks oli kana olukord nii palju kohenenud, et kanal tekkis isu! Sõi, jõi, tatsas ringi ning kakas ilusat kakat! Nii naljakas, et üks ilus kaka võib nii rõõmsaks teha, eks.

Täna annan talle just kuuenda doosi. 2 päeva ei ole ma enam saanud üksinda rohtu anda, sest meie venelanna arvab, et talle nüüd aitab ja ta on piisavalt terve ning sõdib kogu hingest vastu ning tänitab.

Mis on väga hea märk ning minu diagnoos oli õige!

Kõht on hakanud tagasi tõmbuma, ei ole enam pooltki nii suur ega punane.

Mis on siis rebuperitoniit? Lühidalt üteldes on see see, kui valminud rebu satub kõhuõõnde ning selle tagajärjel tekib põletik. Sümptomid on väga sarnased munapeetusele (ehk sellele, mida ma eelnevalt kahtlustasin). Enamikel juhtudel lõppeb surmaga, seega raviga alustamine võimalikult vara on väga oluline.

Ma loodan, et minu venelannal läheb kõik hästi, ta ei ole ju teab mis noor ka enam. Vähemalt hetkel tundub, et ravim mõjub ning venelanna tervis koheneb.