Ma olen seda mõelnud ühe nurga alt ja teise nurga alt, kuid ju ma ei ole seda õiget nurka leidnud, kus ma mõistaksin, et kala ei ole liha, et nö taimetoitlased ning isegi mõni vegan (enda sõnul) ei pea kala lihaks ning söövad seda aegajalt ikkagi. Sest – kala ei ole ju liha.
Kas teie olete sellest aru saanud?
Samuti pani mind mõtlema nt Marimelli postitus oma dieedist ning ka tänane artikkel emast, kelle laps kannatab raske vitamiinipuuduse all ning see on kahjustanud, nagu ma aru sain, pöördumatult lapse tervist.
Marimelli kommentaarides oli paar korda mainitud nisujahu, et see olevat kole koll ja see tuleb toidulaualt välja jätta.
Mina näen seda nõnda, et me oleme hirmus pinnalised. Liha, kuid mis liha? Aedvlijad, kuid mis aedviljad? Nisujahu, kuid milline nisujahu?
Ei ole enam nii, et nisujahu on kahjulik. Ei ole, määrav on hoopis see milline nisujahu! Rafineeritud ja halva kvaliteediga nisujahu ei ole jah hea tervisele, kuid rafineerimata nisujahu on hea.
Liha? Keeduvorstid, viinerid ja liimitud liha jne ei ole LIHA, ometigi neid liigitatakse lihaks. Broiler – kust ostetud, kuidas kasvatatud? See ju määrab. Samamoodi kõige muu lihaga ka. Mitte liha ei ole halb, vaid halb liha on halb.
Sama ka kõige muuga, kui sisse ajada endale kehva toitu, siis on tulemus hea? No ei ole, isegi see ei aita, kui ajada endale purkide viisi vitamiine sisse ning sinna vahele süüa muid medikamente, sest tervis veab alt.
Samuti häirib mind juba täitsa mõõdukalt see, et ei saa paralleele tuua pidevalt tõbiste laste ja kehva toidulaua/eluviiside vahel, kuid teiselt poolt saab arvustada seda, et mul on LIHTSALT VEDANUD, et mu lapsed on kõvasti üle keskmise rõõsamad ja tervemad. Siin ei olevat pistmist toidulaua ega muude eluviisidega. Miks ei saa? Sest siis hakatakse väitma mulle kuidas neid on õnnistatud kehva tervisega ning nad LIHTSALT ON haiged ja väga solvunult, sest ma ju ei tea midagi.
Ja ütleme siis nii, et minu pere on olnud minu katsejänesed, heas mõttes. Juba minu vanaema pidas au sees kvaliteetset kodutoitu (ja ei, see ei olnud jahuse kastmega kartul, vaid imeliselt tehtud selge leemega kanasupp, kõik toiduained ja liha omast käest või kartul õrna veiselihaga, kõrvale enda aiast ja ise marineeritud krõmpsuvad kurgid jne) ning sealt jätkas seda minu ema, õnneks on ka minu isa suur toiduarmastaja (ta oskab nt teha võrratut pasteeti ning sinepit). Meie peres on alati armastatud head toitu, kuid peale esimese lapse teist antibiootikumide kuuri hakkasin ma tõsiselt mõtlema kõike suuremalt. Minu lapsepõlves oli kerge süüa hästi, sest siis ju midagi muud ei olnud, kuid minu lastega muutusid asjad.
Ma ei aja mingit ökomöko rida ega ole ma kinni mingites standardites. Standardid, ehk just need, kes raiuvad, et viiner on liha ja nisujahu on saatanast. Just need, kes ajavad ainult taga suure jalajäljega laste korjatud banaane, tellivad Hiinast kräppi, kuid naabri kasvatatud lihale löövad risti ette, sest liha on mõrv. Inimesed, kes sildistavad endid uhkete veganitena, kuid nende ülejäänud elustiil ei kannata kriitikat. Kuulutavad endid lihasööjateks, kuid nende toidulaual võimutsevad lihalaadsed toidud, mille maitse on tekitatud kuntslikult ning liha sealt väga ei leidu.
Igatahes, see oli ka minu esimese lapse hetkel viimane antibiootikumide kuur, teine laps ei ole söönud antibiootikume ning arstil haiguse pärast on ta käinud oma elus 1 korra ja see oli siis, kui mul oli see tööalane intsident mõisaga ning noorem poeg oli just sobivalt tatine, võtsin temaga haiguslehe, et mina saaksin omakorda hinge tõmmata sellest jamast. Tal on küll olnud kerge köha, nohu ja harva palavik, kuid midagi muud tal hetkel pole olnud. Kõikides korralistes kontrollides on ta käinud, seda ma ei nimeta arstil käimiseks.
Ma ütlen hetkel, sest ma ei ole fanaatik, ma annan endast parima, kuid risti ette löö. Põhilised vaktsiinid ma olen võtnud, sest… ma arvan, et seda ei pea isegi põhjendama, lugege leetritest. Kuid sellistest uutest, tundmatutest ja testimatta vaktsiinidest olen keeldunud.
Ja ma pean silmas täiesti tervena sündinud inimesi. Terved, kuniks nad lähevad katki, kas füüsiliselt või vaimselt. Samas ei pea ka, kvaliteetne elustiil leevendab nii mõndagi haigust/allergiat.
Mis on kvaliteetne elustiil? Ma ei saa ütelda kuidas keegi teine peab elama, kuid minu oma on see, et ma valin kvaliteedi ja hooaja järgi. Ma teen palju ise, me ei söö valmistoitu, ei tanklas ega kuskil mujalgi ei haara midagi kaasa. Ja ma järgin oma sisemist kompassi. See on paljudel hukas. Kindlasti ma ei eelista tablette päris allikale. Ja ma pane ennast kasti. Elu on elamiseks, kuid ma pean jätma enda jälje võimalikult väikse.
Võib olla kui mõelda kastist välja, suuremalt ning minna enda minaminast ja egost kaugemale. Maailm on suurem kui mina. Ma olen tilk meres ning kui meri on saastunud, siis olen ka mina. Ma pean mõtlema mere peale. Kõik on kõigega seotud. Vms.
Saate aru mida ma silmas pean?
Ps. Kala ON liha.
Lugesin natuke selle lapse kohta ja ma ei mõista, miks on nii tähtis olla oma veendumuste ori, isegi kui selle hind on lapse solgutamine mööda haiglaid, arste ja väike laps silmini ravimeid täis toppida ja sondiga toita? See preparaat, too tablett…. Oh jah. Minu arvates ei ole vahet milliste veendumustega lapsevanem on küsimuses, vaid küsimus on selles, et veendumused tõenäoliselt on hakanud kahjustama normaalset lapse arengut. Huvitav oleks lugeda erapooletut ekspertiisi. Samas toob see juhtum tähelepanu juurde analoogsetele juhtumitele. Oleme ausad – me sööme tõelist kräppi! See on masstootmise tulemus. Ja julgen oletada, et nö segasööjad kannatavad massilisemalt B12 puuduse all.
B12 vitamiini SAAB toidust ja keha omandab seda väga hästi, kui see toit on ikka päriselt toit. Vitamiini saab maksast, munadest, kohupiimast, piimast jne. Loe siit. Taimedes ei leidugi B12 vitamiini, sest taimedel puudub antud vitamiini vajadus, seega
ei ole neil ka B12 tootmise ja säilitamise mehhanisme. Veel infot.
