Täna on juba õues selline sõrmi kangestav ilm, sügis mis sügis! Õnneks jõudsin enne suurt vihma õhtuks puud tuppa vedada ning veel tulealustuseks pilpaidki raiuda.
Esimest korda elus tuleb meil nii palju tśillisid, et me ei jõua neid ära süüa! Muudkui kuivatan ja kuivatan ja iga jumala kord unustan ma ära, et ma olen neid näperdanud ning sügan silma ja taas nutan silmad peast!
Kas te teadsite, et lammastel on silma juures sellised augud/lohud/koopad?
Meie ei teadnud ja kui selle avastasime esiti Äbarikul, siis mõtlesin, et tal on miski kaasasündinud anomaalia. Uurisime kõik teised lambad ka läbi ja kõigil olid sellised lohud. Googletasin ning avastasin, et lammastel ONGI sellised, kõigil. Mida ma aga nõnda äkitse ei leidnud on põhjus, miks neil need on, miks need on vajalikud? Viskasin oma tuttavale ka küsimuse õhku ning vastuseks sain: “äkki see on mingi tõbi? On nad ikka kõik rohud saanud?!” Ja see vastus kuidagi ärritas ja ma ei teagi täpselt miks…. Ehk sellepärast, et a)”igaks juhuks” ravimine on minu arvates kohutav, b) ta ei pea mr Googlet enda parimaks sõbraks ning kohe OLETAS, et MINU lambad on haiged või c) esitasin ma küsimuse lihtsalt väga valele inimesele.
Kui keegi teab vastust, siis oleksin väga tänulik, kui jagaksite! Ma otsin ise ka edasi.
Ma olen sel nädalal teinud kodus ümberkorraldusi, ehitanud, lammutanud, soojustanud, pakkinud, liigutanud, tõstnud jne. Selle kõige käigus tegin ma taas enda “kindlasse kohta” liigutuse ja suutsin hea juukseharja minema võluda. Tänu sellele olen ma ringi liikunud nagu turris troll, sest ma ei suuda lihtsalt kammi kasutada (niiskes ilmas viibimisest on minu pikad juuksed krussis ja sassis ja kamm lihtsalt keeldub koostööd tegemast). Seega otsin ma oma harja edasi ning seniks kuni ma selle leian, kasutan ma inimeste silme all suusamütsi… Päriselt ka otsin! 🙂
