Ma istun enda pisikeses köögikeses ning lürbin kohvi. Leivad kerkivad juba vormis ning sepikutaigen veel kausis. Nii väga pisikene see ikka vist ei ole, siin on tore lööritada, kajab väga hästi.
Suvel on kõike olnud nii palju, et ma köögis ei ole jõudnud väga remonti teha. Algus on küll tehtud ning ahi hakkab ka tuttavaks saama. Profi ahi on sellepoolest vahva, et see mahutab pa-alju rohkem staffi. Nt kui koduahju mahub jeeli-jeeli 3 vormi, siis köögikese ahju mahub vabalt 8 vormi ja keerutab õhku ka muidugi, mis omakorda puhvib leivad ja saiad ilusateks pilvekesteks. Mahtudega on mul ka probleeme, sest selle ahjuplaadid on palju suuremad ja mul ei ole sellised kogused veel käpas.
Meie 1 kaev kuivaski ära, kaevu põhjal on väikene lombikene ja juurde ei teki. Õnneks teises kaevus vett jagub, kuid olen võtnud puurkaevude pakkumisi ning me peame selle puurkaevu ära tegema. Täiesti kohutav! Ei, mitte puurkaevu tegemine ei ole kohutav, vaid see, et kaev kuivas kuivaks. No eks see puurkaevu tegemine on ka kohutav, sest see on mõnusalt kergendav….oh jah.
Aga ma hakkan ennast liigutama.
