Vahtramahla hakkab saama varem kui kasemahla, meie vaher ajab juba mahla välja, seega panin ma täna mahla jooksma.
Õige aeg on mahla võtmiseks on siis, kui päeval sulatab ning öösel veel külmetab, kui läheb täitsa soojaks, siis puu enam mahla ei anna või ei ole mahl enam nii magus.
Mahla tuleks võtta metsapuudelt, puhtuse pärast. Väga noorele puule ei tasu kallale minna, pigem valida eakam. Auk tuleb puurida madalamale ning suunaga kergelt ülespoole, ei tohi puurida väga sügavale. Peale mahla võtmist tuleb auku panna lehtpuu punn, et puu ikka edasi elaks ning haigused ja nakkused “haavast” sisse ei läheks.
Ajakirjas «Eesti Loodus» on kirjutatud, et peale suhkrute sisaldab varakevadine vahtramahl orgaanilisi happeid, fenoole, aminohappeid ja peptiide, taimseid hormoone, mineraalaineid, mikroelemente ja vitamiine. Rahvameditsiinis on kasutatud vahtramahla ka haavade puhastamiseks.
Vahtramahl jookseb aeglasemalt kui kasemahl, umbes 1l ööpäevas.
Ja rohkem infot leiab nt ka siit.
